Kuidas valida õiget rehvi?

Valides autole uusi rehve, on oluline arvestada mitmeid tegureid, mis mõjutavad sõidumugavust, ohutust ja kütusesäästlikkust. Hea rehvivalik aitab vältida ebameeldivaid üllatusi teel ja pikendab rehvide eluiga. Järgnevalt toon välja peamised sammud ja kriteeriumid, mida rehvi valimisel silmas pidada.

1. Mõista rehvi põhitüüpe

• Suverehvid
  Disainitud soojemate olude jaoks (ligikaudu +7 °C ja üle selle). Hea veetakistus, lühike pidurdusteekond kuivadel ja märgadel teedel ning madal rulltakistus.

• Talverehvid
  Erilise kummisegu ja sügavate lamellidega, mis pakuvad paremat haarduvust libedatel kattekihtidel nagu lumi ja jää. Soovitatav kasutada, kui keskmine ööpäevane temperatuur langeb alla +7 °C.

• Kõik-ühes (all-season) rehvid
  Üritavad ühildada nii suve- kui ka talverehvide omadusi. Sobivad piirkondadesse, kus talv on leebe ning esineb harva tugevat lund või jääd.

2. Kontrolli rehvimõõtu ja -märgistust

Igal rehvil on küljele märgitud kood, näiteks 205/55 R16 91V. See sisaldab:

1. Laius (205) – rehvi laius millimeetrites.

2. Kõrgus-suhe (55) – rehvi profiili kõrgus protsentides laiuse suhtes (55% × 205 mm).

3. Sisemandri läbimõõt (R16) – velje diameeter tollides.

4. Kandevõimeindeks (91) – rehvi maksimaalne kandevõime (91→615 kg).

5. Kiirusindeks (V) – maksimaalne lubatud kiirus (V→240 km/h).

Alati vali rehvid, mis vastavad või ületavad autotootja ettekirjutatud mõõtmeid ja indekseid.

3. Arvesta ilmastikutingimuste ja sõidustiiliga

• Kliima
  Kui elad piirkonnas, kus talved on külmad ja lumised, vali spetsiaalsed talverehvid. Kui talv on leebe ja vihmane, võib läbi lüüa ka neljahooaja rehvidega.

• Sõidustiil
  Sportlikul sõitjal on tarvis tugevamat külgpidamist ja suuremat rulltõuget; valige kõrgema jäikusega suverehvid. Igapäevasele linnasõidule piisab mugavusele orienteeritud rehvidest, mille rulltakistus on madal ja müra tase vaoshoitud.

4. Uuri veeretakistuse ja kütusesäästlikkuse klassi

Euroopa rehvimärgistus näitab kolmes kategoorias A–G:

1. Veeretakistus – mõjutab kütusekulu. A-klassi rehvid on kõige säästlikumad.

2. Märgpidamine – lühendab pidurdusmaa märjal teel.

3. Rehvimüra – detsibellides väljendatud välismüra.

Mida kõrgemad klassid (lähemal A-le), seda parem tulemus ja pikemas perspektiivis kütusesääst.

5. Bränd, garantii ja hind

• Tuntud tootjad pakuvad sageli paremat kvaliteeti, pikaajalist garantiid ja ulatuslikumaid teenindusvõrgustikke.

• Hinnavahemik sõltub rehvi suurusest, klassist ja tootjast. Hea kompromiss hinna ja kvaliteedi vahel saavutatakse tihti keskklassi suverehvide valikuga.

• Garantii võib katta tootmisdefekte ning mõnel juhul ka kahjustusi teekahjustuste tõttu.

6. Paigaldus ja hooldus

• Rehvirõhk – kontrolli regulaarselt (soovitatav kord kuus ja enne pikki sõite). Järgida autotootja soovitusi.

• Rehvikulu – jälgi mustri sügavust (miinimum 1,6 mm, talverehvidel 3 mm).

• Rotatsioon – vaheta rehve ette-tagasi iga 8 000–10 000 km järel, et kulumine oleks ühtlane.

Kokkuvõte

Õige rehvi valik parandab sõiduohutust, mugavust ja aitab säästa kütust. Pea meeles:

1. Vali hooajale vastav rehvitüüp.

2. Kontrolli rehvimõõtu ja indekseid.

3. Arvesta ilmastiku ja sõidustiiliga.

4. Uuri veeretakistust, märgpidamist ja müraastet.

5. Võrdle brände, garantiid ja hinda.

6. Hoolda rehve korralikult.

Järgides neid samme, tagad enda ja kaasliiklejate turvalisuse ning pikendad rehvide eluiga. Head sõitu!